Raamatukoguaktus aastal 2012

Igal aastal pisut teisiti.
Pidulik tseremoonia - lugejapiletite kätteandmine - see on sündmus, mis võiks elamuse pakkuda nii esimese klassi põnnidele, kui ka nende klassijuhatajale.

Ilmar Trull
Tere, kool
Juss läks lolli peaga kooli.
Algul küll ei tahtnud minna,
aja kurjaga või heaga.
Karjus: "Ma ei taha sinna!
Mina koolist küll ei hooli!
Mina kooli küll ei lähe!"

Aga siiski tuli minna.
Õppis tähed-numbrid pähe.
Nüüd on Juhan helge peaga.
Enam muust ta ei hooli.
Aja kurjaga või heaga,
koolist koju ta ei lähe.

Raamatukogust sõna otseses mõttes kokku kogutud raamatud - AABITSAD on paslik raamatunäitus selleks päevaks. Aabits - algtõed, esimesed teadmised tähemaailmast, aga mitte ainult tähtedest ja lugemisest.  See on ilmekas näide sellest, kui palju on erinevaid raamatuid, mis räägivad sarnasest teemast (erinevate kirjastuste väljaanded).

On veel hulgaliselt teisigi aabitsaid: "Koeraabits", "Tiigielu aabits", "Metsaelu aabits", "Male aabits" jpt, mis rõhutavad esimese õpiku - aabitsa olulisust. See on ka näide raamatukogu mitmekülgsusest.

Kui lugemine selge - siis võib juhtuda nii, et sinust saab...
Vastus peitub Leelo Tungla luuletuse pealkirjas "Raamatukoi".

Põllul on rööviku raamatukogu.
Põnevust tõuk otsib lehtede all - 
usinalt kapsasteks loetud on tal
kolmveerand põldu.
Ja kogu lugu! 

Ent vastust võib ka ära mõistada, eemaldades sõnalt (tähemängult) tähthaaval katted - kes arvab esimesena? Mõistagi saab vaev tasutud väikese preemia näol - kingituseks raamatukogu sõbrapael.

Demonstreerimaks, et ka raamatukoguhoidja oskab lugeda, siis ettelugemiseks vastsetele lugejapiletite omanikele sobib nt Tim Bowley muhe lastejutuke "Amelia soovib koera".

Tutvumine lugemispesa ja selle hüvedega; esimene laenutus ning raamatute valimine riiulist ja nende tagastamine; pisut raamatukogus käitumisest - ja esimene kohtumine raamatukoguga ongi möödas.
Järgmisel kokkusaamisel jätkame sealt, kus täna pooleli jäi: mängimata mängud ("Tähedoomino", "Tähetee", "Muinasjututegelaste bingo" jt) ja rääkimata jutud ning palju muudki veel.

Emakeelepäev raamatukogus

Emakeel - keel, mida räägib lapsega tema ema.
Keel, mis on nii lihtne ja samas mõtlemapanevalt eriline, murderikas ja krutskeid täis.

Väga hästi sobis selle demonstreerimiseks Aino Perviku "Lambalugu". Hundi käest pääsemiseks lepalinnu nõu kuulda võttes pööras lammas ennast nii põhjalikult ringi, et ei olnudki enam lammas, vaid oli hoopis sammal.

Imelikumaks aga lugu läheb - loe sõna kuidas tahad - KIRIK - ikka üks ja sama tähendus. Need on palindroomid.
Pikim neist: KUULILENNUTEETUNNELILUUK

Murdekeeles kuuldud Milvi Panga luuletused - justkui saaks aru, samas jälle ka mitte - kui Siiri Sisaks küsis, "Mis maa see on", siis võiksime ju ka küsida - mis keel see on?

Rääkida, lugeda ja kirjutada võib ka vaid ühte sõnaalgustähte tundes. ("Tööka toonekure talu tegemisi", "Pisikese Peetri pikk pühapäev".) Kuidas aga teada kõiki sõnu ja nende tähendusi? Nüüd tuleb appi Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS! 

On veel viipekeel ja punktkiri. Näidiseks raamat "Üsna sinu moodi". Emakeelepäevast ja viipekeelest räägib ka märtsikuu Täheke 2012.

Emakeelepäev tuletabki meile meelde, et hoiaksime ja väärtustaksime oma keelt.

Tänu (ema)keeleoskusele mõistame rääkida teisteski keeltes. Tõlkimine, teiste keelte tundmine rikastab omakorda meie keelt võõrsõnade näol.

Raamatukogutund lõppes väikese etendusega - Naerilooga (vene muinasjutt). See on lugu naerist, mis kasvas nii suureks, et taat pidi appi kutsuma kogu oma pere. Alles siis, kui ka hiir appi tuli, saadi naeris maa sest välja. Lugu ilmestasid liikuvad pildid, abiks lastele kaasa elamiseks ja rääkimiseks.

Ilukirjandus versus aimekirjandus

Raamatud ju kõik ühesugused: kaaned, köiteplokk, selg.
Kuid kas ka sisu poolest? Seda tulidki uurima II klassi õpilased.

Eelnevalt valisin välja erinevaid teavikuid, vastavalt laste arvule sh ka õpetajale. Põnevuse tekitamiseks olid raamatud nummerdatud, mille sai loosiga iga laps. Loosimisvahenditeks aga ümadad totsikud, kus sees siis raamatute numbrid.

(Enne raamatuga tutvumist väike tähemäng, analoogselt tuntud telemänguga "Tähed muusikas". Peidus oli sõna fortuuna - abiline õnnemängus.)

Pisut raamatute sirvimist ja seejärel väike esitlus ning ühine arutelu.
Viimane etapp - leida raamatule õige koht riiulis! Vastavalt loosinumbrile lapsed ritta ja ühiselt otsima õigeid asukohti.

Tunni lõpetuseks sobis seekord ideaalselt Avita kirjastuselt kingituseks saadud raamat "Suur sõnadevabrik".

Pidulik sündmus raamatukogus

Raamatukoguaktus, mis võiks meenuda ka koolilõpetamisel - lõpuaktusel.

Kuidas teha esimene raamatukogukülastus pidulikuks, meeldejäävaks sündmuseks.

Ehk on abi meeldivalt kujundatud voldikust - lugeja meelespeast ja esimesest raamatulaenutusest, kasutades vastset lugejapiletit, mis on nüüd lapse teine tähtis dokument.

Õppeaasta lõppedes võiks aga teha kohtumise, et meenutada esimest, septembrikuist raamatukogukülastust.

Raamatukogu elektronkataloog Riks kasutajakoolitus

Seoses paljude õpetajate puudumisega (6. ja 7. aprillil) avanes mul võimalus tutvustada õpilastele raamatukogu elektronkataloogi R.I.K.S. Koolitusest võtsid osa 6.-12. klassi õpilased (va 9. klass).

Elektronkataloog on internetipõhine, seega kasutatav kõikjal, eeldades vaid arvuti ja interneti olemasolu. Lisaks kataloogis otsingute sooritamisele (nt vajaliku raamatu leidmine, selle asukoha ja olemasolu tuvastamine) on õpilastel nüüd võimalik hoida silma peal ka oma laenutustel. Piisab vaid programmi sisse logida, et vaadata hetkelaenutusi (hea ülevaade õpikutest, mis õppeaasta lõpus raamatukogusse tagastada tuleb), eelmisi laenutusi, aga ka teistest raamatukogudest laenatud raamatuid, kus lugeja ollakse (nt Valga, Õru jt raamatukogud).

Peale maakonnapõhise raamatukogukataloogi tutvusid õpilased ka vabariigi suurima kataloogiga Ester, mis võimaldab teavikute otsingut nii Tartu Ülikooli raamatukogust kui ka Eesti Rahvusraamatukogust.

Elektronkataloogid annavad ülevaate teavikutest, nende saadavusest jms, kuid sageli on meil vaja kasutada oma töödes artiklite materjale. Siinkohal tuleb appi ISE - Eesti artiklite andmebaas. Vajalikud artiklid on aga võimalik kätte saada täistekstandmebaasist Digar. (Ajalooalaste tööde jaoks leiab tänuväärset materjali Dea´st ja Eeva´st.)

Kõik need andmebaasid, millega koolituse käigus tutvuti, on head abilised vajaliku informatsiooni leidmiseks, sellest ülevaate saamiseks, süstematiseerimiseks ja kasutamiseks.

Kuidas meeldis koolitus koolitatavatele, oli see neile huvitav, õpetlik, uusi teadmisi andev? Selle teadasaamiseks palusin õpilastel vastata paarile küsimusele tagasiside lehel, kus sai avaldada oma arvamust ka jätkukoolituste vajalikkusest ning lõpuks anda omapoolne hinnang koolituse õnnestumisest hinde näol.

Analüüsides vastuseid tõdesin, et raamatukogu elektronkataloogi kasutajakoolitus oli vajalik, kuna nüüd on õpilastel võimalik iseseisvalt saada ülevaade oma laenutustest. Teadmised andmebaasidest ja oskused nendes otsinguid teha olid enim mainitud positiivsed vastused. Meeldis koolituse interaktiivsus, kiirus ja praktilisus ning lõpetuseks näidatud film.

Kuna palusin kirjutada ka sellest, mis ei meeldinud, oli paar vastust õigustatud. Ei meeldinud  kiire edasiminek järgmise andmebaasi e teema juurde, lärmakus klassis ja logimise ebaõnnestumine. Lisaks mainiti, et teema oli igav ning liialt ühesuunaline.

Enamus vastajatest oli arvamusel, et sarnaseid koolitusi võiks olla ka edaspidi. Kokkuvõttes sai koolitus hindeks kena nelja. Kõige rõõmustavam oli aga üks vastus, kus mainiti, et meeldis ka koolitaja.

Teine raamatukogukülastus

Raamatukogus käimine - see on imelihtne! Aga kas ka raamatute valimine? Ühise nimetaja all on peidus palju erikujulisi ja-otstarbelisi raamatuid, mis omakorda on ka veel erinevatest valdkondadest ja teemadest.
Kuid enne veel, kui asume raamatuid uurima, teme väikese ringkäigu raamatukogus. Vaatame ka neid ruume, mis esmakülastusel nägemata jäid, nagu nt arhiiv (hoidla) ja õpikuteruum.
Lisaks sellele saame selgeks tõsiasja, et raamatud ei olegi riiulis suvaliselt vaid ikka kindlas järjekorras ja süsteemis.

Esimene raamatukogukülastus

Esimese kokkupuude kooliraamatukoguga on paljudel lastel alles siis, kui tullakse kooli, et alustada õpinguid I klassis.
Seepärast on väga tähtis, et laps saaks oma esimesest külaskäigust raamatukogusse elamusrikka kogemuse ja mälestuse kogu eluks.

Esimene raamatukogukülastus koos klassiga võiks toimuda teisel koolinädalal. Selleks ajaks on lastel liikumine koolis selge ja ka esimese koolipäeva elevus pisut vaibunud.

Raamatukogu ühiskülastust võiks nimetada raamatukogu aktuseks, kus antakse I kl õpilastele kätte veel ühed dokumendid - raamatukogu lugejakaardid! (See oleneb küll koolist ja raamatute laenutussüsteemist.)

Raamatukogus võiks olla sel päeval raamatute näitus, nt uudiskirjandusest, mille hulgast saab iga laps valida meelepärase raamatu, et teha oma esimene laenutus.