Emakeelepäev raamatukogus

Emakeel - keel, mida räägib lapsega tema ema.
Keel, mis on nii lihtne ja samas mõtlemapanevalt eriline, murderikas ja krutskeid täis.

Väga hästi sobis selle demonstreerimiseks Aino Perviku "Lambalugu". Hundi käest pääsemiseks lepalinnu nõu kuulda võttes pööras lammas ennast nii põhjalikult ringi, et ei olnudki enam lammas, vaid oli hoopis sammal.

Imelikumaks aga lugu läheb - loe sõna kuidas tahad - KIRIK - ikka üks ja sama tähendus. Need on palindroomid.
Pikim neist: KUULILENNUTEETUNNELILUUK

Murdekeeles kuuldud Milvi Panga luuletused - justkui saaks aru, samas jälle ka mitte - kui Siiri Sisaks küsis, "Mis maa see on", siis võiksime ju ka küsida - mis keel see on?

Rääkida, lugeda ja kirjutada võib ka vaid ühte sõnaalgustähte tundes. ("Tööka toonekure talu tegemisi", "Pisikese Peetri pikk pühapäev".) Kuidas aga teada kõiki sõnu ja nende tähendusi? Nüüd tuleb appi Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS! 

On veel viipekeel ja punktkiri. Näidiseks raamat "Üsna sinu moodi". Emakeelepäevast ja viipekeelest räägib ka märtsikuu Täheke 2012.

Emakeelepäev tuletabki meile meelde, et hoiaksime ja väärtustaksime oma keelt.

Tänu (ema)keeleoskusele mõistame rääkida teisteski keeltes. Tõlkimine, teiste keelte tundmine rikastab omakorda meie keelt võõrsõnade näol.

Raamatukogutund lõppes väikese etendusega - Naerilooga (vene muinasjutt). See on lugu naerist, mis kasvas nii suureks, et taat pidi appi kutsuma kogu oma pere. Alles siis, kui ka hiir appi tuli, saadi naeris maa sest välja. Lugu ilmestasid liikuvad pildid, abiks lastele kaasa elamiseks ja rääkimiseks.